Riigikaitse on oma olemuselt laiem, kui vaid sõjaline kaitse. Riigikaitsesse saab panustada ka mittesõjaliste vahenditega, mis tugevdavad kodaniku sidet riigiga, aitavad kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning seeläbi riigi toimimispõhimõtete ja suveräänsuse tugevdamisele.

Kaitsetahte levitamisel ning kasvatamisel on oluline roll ühiskondlikel organisatsioonidel ja vabatahtlikul kodanikualgatusel. Riigikaitsealaste teadmiste ja oskuste laiemat levikut on võimalik korraldada läbi riigikaitseõpetuse tundide koolides, riigikaitsekursuste ja riigikaitse arendamisega tegelevate ühiskondlike organisatsioonide toetamise.

Kaitseministeerium toetab ning julgustab riigikaitset ja kaitsetahet tugevdavate valitsusväliste organisatsioonide tegevust. Kaasates riigi kodanikke laiemalt riigikaitsesse, tugevdame Eesti iseseisvust ja kindlustame meie vabadust.

---

Küberruumi turvalisus

Küberruumi turvalisuse tagamise eelduseks on arusaam, et iga arvuti, arvutivõrgu või infosüsteemi omanik tunnetab oma vastutust tema käsutuses olevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste vahendite otstarbeka ja heaperemeheliku kasutuse eest.

Küberjulgeolek Eestis tugineb eeskätt riigi kui terviku küberruumi haavatavuse vähendamisele. Ühelt poolt eeldab see vastavate riigisiseste tegevuskavade elluviimist, teisalt aga ka aktiivset rahvusvahelist koostööd, et toetada ka teiste riikide küberruumi turvataseme tõstmist.

Kaitseministeerium koos Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga on koostanud küberjulgeoleku arengukava „Küberjulgeoleku strateegia 2008–2013“.

Küberjulgeoleku strateegia (pdf) »