Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

Kaitseväeteenistus jaguneb tegevteenistuseks ja reservteenistuseks. Tegevteenistuse liigid on ajateenistus, lepinguline teenistus ja reservväelaste osavõtt õppekogunemistest.

• Ajateenistusest lähemalt »
• Tegevteenistusest lähemalt »
• Reservteenistuset lähemalt »

Kaitsevägi

Kaitseväge juhib rahuajal ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes vastavalt kaitseväe korralduse seadusele allub kaitseministrile. Kaitseväe juhataja vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita kaitseväele pandud ülesandeid.

Kaitsevägi jaguneb väeliikideks (maa-, õhu- ja merevägi), millele lisanduvad neli kaitseringkonda (põhja, kirde, lääne ja lõuna) koos staapidega ning keskalluvusega üksused.

Lisaks allub kaitseväe juhatajale ka vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Eesti kaitseväele püstitatud ülesanded jagunevad rahuaegseteks ülesanneteks ja kriisi- või sõjaaegseteks ülesanneteks.

Kaitseväe põhiülesanded rahuajal on:

• õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll;
• pideva kaitsevalmiduse tagamine;
• ajateenijate väljaõpetamine ja reservüksuste ettevalmistamine;
• üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistes operatsioonides;
• tsiviilvõimude abistamine (loodusõnnetuste, katastroofide jms korral).

Maavägi
Eesti kaitsejõudude suurima väeliigi koosseisu kuulub kokku 12 üksust ja väljaõppekeskust. Suurimad väljaõppekeskused on Tapal asuv lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus ja Võrus asuv jalaväe väljaõppekeskus. Väljaõppekeskuste põhiülesanne on reservüksuste väljaõpetamine ajateenijate baasil. Paldiskis asuvad nii 1. Jalaväebrigaad kui ka Scoutspataljon.

1. Jalaväebrigaadi ülesanne on välisoperatsioonile suunduvate üksuste väljaõpetamine. Scoutspataljon koosneb ainult elukutselistest kaitseväelastest. Pataljoni ülesanne on tagada Eesti kaitseväe kiirreageerimisvõime.

Merevägi
Merevägi koosneb Mereväe Staabist, Mereväebaasist ja Miinilaevade Divisjonist. Balti Miinitõrje Eskaader allub Balti sõjalisele komiteele ehk Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajatele ning täidesaatvaks võimuks on Eesti, Läti ja Leedu mereväeülemad. Mereväebaasi alluvuses asub Mereväe Arendus- ja Väljaõppekeskus ning Miinilaevade Divisjoni koosseisus tuukrigrupp. Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje.

Õhuvägi
Õhuvägi koosneb Õhuväe Staabist ja Ämaris paiknevast Lennubaasist ning Õhuseiredivisjonist. Lennubaasi peamine ülesanne on Eesti ja liitlaste õhusõidukite teenindamine ja toetamine. Õhuseiredivisjoni põhiülesanne on kontrollida Eesti õhuruumi.

Kaitseringkonna staabid
Kaitseringkonna staapide põhiülesanne on kaitseringkonna ülemale alluvate operatiivstruktuuriüksuste tegevuse operatiivplaneerimine ja ettevalmistamine.